O M G HOW FUN ARE WE?!

Okei, ei ole just parim riimimeister, aga ma tahtsin öelda, et elu käib üle kivide ja kändude ja peale langust tuleb ikka kunagi tõus ja juba ongi parem olla :)

Le weekend

Ilus vaatepilt just enne Tallinna jõudmist. Paduvihmas nii mõnus küll sõita polnud...

Laupäevane õunte ja šokolaadiga kook:

Pühapäevased maiused:

Perfect day

Tänane päev oli ideaalne. Sain tegeleda oma lemmiktegevusega ja edukalt :D. Naljakas, et mõned muutused nii ruttu toimuvad...

Time for a change!!! Parem öelda changes.
Mitmed asjad, mis põhjustavad rahuolematust ning nagunii on teada, et head nahka sellest ei tule.

Siiski olen õnnelik, et minu ümber on nii palju väga-väga häid inimesi, keda ma mitte millegi vastu iial ei vahetaks.

Lonely nights

Öööö, ma vihkan neid õhtuid, mis ma pean ühel või teisel põhjusel üksi veetma...isegi kui see on mu enda otsustest tulenev.

Niuniu

Aja mitteasjalik kasutamine ei ole kunagi minu jaoks probleem olnud.

Kaksteist kuud...

Hehee, mitte see nali, kuidas inglased neid sõnu kuulevad, vaid tundub, et see blogi sünnitab iga kuu maksimaalselt ühe kirjabeebi.

Esimene ülikooli magistritaseme nädal on läbi. Ei noh, tulevik tundub täitsa must. Aga eks iga uue alguse puhul on vaja inimesi ikka pisut hirmutada. Selles suhtes loodan, et meeletult ette põdeda pole vaja.
Selge on see, et peab hakkama rohkem pingutama ja suunama energia õigetesse kohtadesse less sleeping, more action.


Esimene nädal möödus tegelikult peo tähe all, nii et kurta küll ei saa:D. Ainult uued ja huvitavad riided saavad sellise tempoga jätkates küll kiiresti otsa...

ESIMENE

Tere!

Ei tea kust ja miks selline idee, aga just nüüd, täna ja praegu sünnib minu esimene blogipostitus. Ausalt öeldes ei teagi, millest alustada. Endast rääkimine on justkui pisut paljastav. Nagu need unenäod, kus leiad end järsku kuskilt avalikust kohast alasti. Jällegi üks asi, mis vajab harjumist.
Eks peab pisut mõtlema...

Hakkasin täna lugema Shutter Islandit. Filmi ma muidugi täna oma väikestele hirmukestele ei ole julgenud vaadata, aga raamatu esimesed paarkümmend lehekülge olid küll paljutõotavad. Loodan, et jätkub ka samas vaimus.
Hetkel pean aga pisut seltskonda minema...

Adios amigos!